7. päev 24.07.2009, sõitsime 14,2 + 8,9 = 23,1 km ja aega kulus 3 + 1.45 = 4.45
Indrek: selleks päevaks oli lubatud ennelõunal algavat tormi. Äratus oli vara. Minu jaoks liiga vara. Tormi ei tulnudki. Sadas vihma ja tuul puhus 16-18 m/s.
Korrastasime oma varustust ja üllatuslikult ilmus välja vahepeal kaotsi läinud diktofon, mida logiraamatu funktsioonis kasutasin. Huvitav kokkusattumus on see, et minu diktofon jäi kadunuks samal hommikupoolikul, kui Intsu kadunud sandaalid üles leidsime. No midagi lihtsalt peab kadunud olema 🙂 . Soovitus nr 23: kui sa just pliiats käes sündinud ei ole, siis osta endale pikema reisi tarvis lihtne, aga kvaliteetne diktofon ja pane ta korralikku veekindlasse kotti. Mikrofon töötab läbi koti suurepäraselt ja saad oma esmased emotsioonid elektronidesse valada. Hiljem on selle järgi toimunu taastamine kordades lihtsam kui segase käekirjaga täiskritseldatud vettinud paberitükki dešifreerides.
Tegin hommikul purje sootidele plastsilmustest lisakinnitused ja see kulus marjaks, sest tugev külgtuul vilistas taglases korralikult. Startisime Klåvskärilt 13.10 ja maabusime Fögljö saare Brättö küla kai ääres (N59º59’28,4“ E020º18’58,7“) kell 16:10 Selles külas puudus pood ja keskus ning kõik see asus 10 km kaugusel sellest vaikelu elavast kogukonnast. Inimesed valmistusid reede õhtut veetma, aga traditsioonilist lällamist ja sarveklobinat kuulda ei olnud. Seepärast otsustasime ise sõrmkübaraga endile pipraviina sisse valada. Minul aitas see vettinud pähklitest tekkinud keskpärase kõhutunde kõrvaldada ja Indrekul aitas nullilähedast tuju kraadikese tõsta.
Soovitus nr 24: (ma tean, et neile, kes tunnevad mind karsklasena, tundub järgnev soovitus ketserlusena 🙂 ) pikemal sõidul on kõhu korrashoiu ja külmetuse vältimise huvides hea mõte omada pisike pudelike musta ja Cayenne pipraga viinaleotist või siis piirituse põhjal tedremarana leotist. Mõttekas on ka pudelike Citrosepti ehk greibiseemne õli, et kehakilodele vastav arv kibedaid tilku organismis rahu majja tooks.
Indrek: enamus aega päevast, st kogu lõuna- ja õhtupooliku veetsime Föglö saarel Brättö külas elektrooniliste vidinate akude täitumist oodates ja saarel ringi jalutades. Maria loovutas laadimistöödeks oma emalt päranduseks saadud suvemaja kõik! pistikupesad. Siinkohal ma imetlesin Aivari oskust võõraste inimestega suhelda.
Kell 21.00 korjasime oma sodi kokku ja navigeerisime Indreku vaikival juhtimisel läbi kaljupragude avaramasse vette. Suhteliselt teravas vastutuules seilates läbisime ligi 9 km ja jõudsime õhtuks (22.45) Lemlandist (Ahvenamaa üks põhisaari) 200 m kaugusele väiksele Långskäri saarele (N60º00’17,8“ E020º13’37,9“). Jälgisime ja kuulasime kuidas generaator tööle pandi suurel saarel ja selle tsivilisatsiooni pobina saatel uinusime kumbki oma telgis. Olen mõelnud tagantjärele, et kuidas oleks kulgenud meie suhtedraama 🙂 siis, kui oleksime olnud sunnitud ühes telgis magama? Võib-olla oleks see aidanud asju lahti rääkida, aga võib-olla oleks hoopis krussi ajanud närvid? Igatahes saime kumbki oma telgis egole rohkem ruumi ja minul oli võimalik oma varajasi hommikuid alustada ilma Intsu rahulikku und häirimata. Enne unne suikumist vahetasin oma GPSis ja logiraamatus kogu koordinaatsüsteemi ringi selliselt, et asukoha formaadiks said kraadid, minutid ja sekundid. Soovitus nr 25: enne reisi veendu, et kõik sinu valitud koordinaadid sinu aparaatides ja kaartidel on ikka samas formaadis.
1 Comment